Kuidas sündis rohefestivali idee ja mis saab sellest tulevikus?

Nüüdseks on rohefestivali programmi läbinud 9 Tartumaa sündmust. Tõestades, et suursündmusi on võimalik korraldada keskkonnasäästlikumalt sõltumata ürituse eripärast või asukohast. Mis saab rohefestivali programmist tulevikus, kuidas üldse sündis idee ja millised on olnud rohefestivali suurimad õnnestumised? Küsimustele vastab Tartumaa Arendusseltsi tegevjuht Kristiina Tammest, kes on rohefestivali programmi algataja.

Kuidas sündis rohefestivali idee?

Rohefestivali idee sündis vajadusest, meil on Tartus, Tartumaal ja kogu Lõuna-Eestis väga palju sündmusi, ca 500 sündmust aastas, mida külastab kokku ca 1 miljon inimest. Lähenemas on Tartu 2024 Euroopa kultuuripealinna aasta. Samas ei ole sündmustel valdavalt head toimivat roheformaati. Puudus ka koostöövõrgustik, mis tooks kokku sündmuste korraldajad maa- ja linnapiirkonnast ning võimaldaks omavahel kogemusi jagada ja üksteiselt õppida.

Samuti inspireeris mõte, et kui suudame välja töötada kergesti rakendatava metoodika/formaadi ja selle kaudu suurendada igal aastal rohepraktikaid kasutavate sündmuste hulka, siis 4-5 aasta pärast saavutame päris suure mõju ning tugevdame Tartumaa ja Lõuna-Eesti regiooni mainet rohelise mõtteviisiga piirkonnast.

Mis oli rohefestivali pilootprogrammi algatamisel kõige suurem väljakutse?

Kõige suurem väljakutse oli luua nö praktiline tööriist sündmuste korraldajatele –  roheplaani struktuur, mis kattis erinevaid valdkondi – materjalid ja ostud; toitlustus ja veekasutus; jäätmed; mõju toimumispaigale; energia ja transport; kommunikatsioon. Iga sündmus kirjeldas enda eesmärgid ja tegevused nendes valdkondades ning seadis mõõdikud.

Mis oli suurim õnnestumine?

Suurim õnnestumine oli sündmuste individuaalsete roheplaanide rakendamine – sündmuste korraldajad said ise enda vajadustest lähtuva roheplaani luua ja selle ellu viia ning omandatud kogemusi saavad nad arvestada juba oma järgmiste sündmuste puhul. Konkreetsetest praktikatest oli kindlasti kõige suurema mõjuga korduvkasutatavate toidunõude kasutamine, tähtsal kohal olid ka tasuta joogivee pakkumine, prügi liigiti kogumine, ühistranspordi ja jalgratta kasutamise propageerimine ning Tartumaa kohaliku toidu laiem tutvustamine ja kasutus.

Veel loen suureks õnnestumiseks Tartumaa rohefestivalide koostöövõrgustiku teket, mis võimaldab omavahel häid praktikaid jagada ja saada üksteiselt innustust. Kogu programmi toetasid koolitused ja mentorid, samuti oli keskselt korraldatud kommunikatsioonitegevused, mille kaudu rääkisime laiemale avalikkusele rohefestivalist ja tutvustasime hästi toimivaid praktikaid.

Mis saab rohefestivali projektist tulevikus?

Jätkame välja töötatud formaadi edasiarendamist ning juba 2022. a kevadel avame Tartumaa sündmuste korraldajatele järgmise koolitusprogrammi. Loodame kõvasti laieneda! Meie roheplaanidel põhineva metoodika vastu on tuntud huvi ka rahvusvaheliste partnerite hulgas, seega äkki laieneme isegi ka väljapoole Eestit.

Mida soovitaksid ürituste korraldajatele, kes tahaksid oma sündmusi keskkonnasõbralikumalt ellu viia, kuid ei osalenud antud programmis?

Tulge programmi osalema! Täpsem info juba veebruaris 2022! Vahepeal soovitan soojalt lugeda meie blogipostitusi.